karmikArm


Pärltuvi surm
27. nov. 2009, 14:57
Filed under: 21 grammi, kirjamised | Sildid:

.
.
.
.
.

„Pekkis, täitsa pekkis..!” Ooberti õhku täis alustuses sõnarõhk ukerdas esimeselt silbilt teisele ja vasaku käe pöial veerand-taktise hilinemisega paremasse sõõrmesse.

„ Miššaši?” Niruniuksu pilk kakerdas peeglis, juuksekummipundar torutavate huulte haardes sõna-selgust segamas. Niruniuks plettis palmikut. Sellist kevadiseks kasvanud kartuli karva hiiresaba, mis tugevaski seoses sõrmi vahelt isetahtsile libises. Pekki ei paistnud peeglist. Eest-vaates ei paistnud. Küljelt ei paistnud. Kukla-taguse eest polnud muidugi võimalik täiemahuliselt vastutada, — sealsuses ähkerdas Oobert.

„Ähh.. ahh.. sss.. sa saadanas..!”
Sulguva ukse haugatus lõikas pooleks suuna-otsinguid alustanud hüüumärgi. Kõmin kaugenes. Niruniuks kehitas korraks ühte kulmu, seejärel teist, kibrutas pisu pilklikult ülemist huult — mida üks juuksekumm putku-panekuks kasutas –, sukeldus siis aga taas silmini peeglisse. Uste-taguste uste kuulupildujarahe-kõlased paugatused värelesid õhus, kivikukkumise ringesse hajudes..

fragment

.
.
.