karmikArm


Carol Tiggs on läinud
27. dets. 2011, 18:08
Filed under: ala teadvuslikud, kogemised, korjamised | Sildid: ,

.

Nüüd on see siis käes!

Vabadus on lõputu seiklus, milles me riskime palju rohkema kui oma eluga mõne sõnades kirjeldamatu hetke nimel, millegi nimel, mis on kättesaamatu meie mõtetele ja tunnetele.

Nüüd on see siis käes?

Et muresid eemale peletada, hakkasin ümbrust uurima. Kui see oli unenägu, nagu ma arvasin, siis oli mul ometigi moodus, et seda kindlaks teha. Osutasin sõrmega majadele, kirikule, tänavasillutisele. Osutasin inimestele. Osutasin kõigele. Haarasin julgelt isegi paarist inimesest kinni ja tundus, et ma kohutasin neid sellega korralikult. Tundsin nende raskust. Nad olid nii reaalsed kui üldse võimalik, ainult neist ei kiirgunud energiat. Kõik tundus olevat täiesti reaalne ja normaalne, aga see oli ikkagi unenägu..

Tung vabadusse on ainus tõukejõud, mida ma tean. Raske on siin ainult üks asi – jagu saada sellest tugiseinast meie meeltes, mis meid paigal hoiab. Et sellest jagu saada, on meil tarvis energiat. Kui meil on vajalik energia olemas, tuleb nägemine iseenesest. Kogu kunst seisneb loobumises meie enesega rahulolu tsitadellist ja võltsist muretusest.

Tung vabadusse..

Kõigil inimestel on täpselt ühesugune energeetiline sidusus ja sarnasus. Me saame need kaks energeetilist tingimust automaatselt koos kasvatusega ja võtame neid nii endastmõistetavalt, et ei näegi nende elulist tähtsust niikaua, kuni seisame vastamisi võimalusega tajuda veel teisigi maailmu peale selle, mida me tunneme. Kõigi asjade olemuse vahetu tajumine paneb meid maailma mõistma, liigitama ja kirjeldama sootuks uuel, erutavamal ja keerukamal viisil..

See on vabadus lennata tollesse otsatusse välja. Vabadus haihtuda; end lahti rebida; olla nagu küünlaleek, mis võbeleb miljardite tähtede valguses, kuid jääb siiski samaks, sest ta ei taha iialgi olla midagi enamat kui see, mis ta on – lihtsalt küünal.

Nüüd on see siis käes..

By Carlos Castaneda