Filed under: ala teadvuslikud
.
.
Ben Lo oli hulk aastaid olnud vürsti hobusekasvataja. Nüüd oli ta vanaks jäänud ja vürst küsis, kas keegi tema pereliikmetest võiks ta ameti üle võtta.
Ben Lo ütles: “Head hobust saab kindlaks teha lihaste ja välimuse järgi, aga parimaid hobuseid pole võimalik määrata üksnes välimuse põhjal, tuleb osata näha hobuse sisemist loomust.
Minu peres pole kellelgi seda annet, aga ma tean meest, kellest võib abi olla. Ta on vaene mees, äraelamiseks korjab ta hagu ja söödavaid taimi, kuid tal on võime teha vahet lihtsalt hea hobuse ja suurepärase hobuse vahel.”
Vürst rõõmustas seda kuuldes, ta laskis mehe enda juurde tuua ja käskis tal leida kõigist parim hobune. Mees läks teele ja oli ära kolm kuud. Siis saatis ta vürstile sõna, et on sellise hobuse leidnud.
“Mis hobune see on?” küsis vürst.
“Võik mära,” oli vastus.
Vürst laskis hobuse kohale tuua ja selgus, et see on must täkk. Vürst vihastas ja laskis kutsuda Ben Lo. “See mees, kelle sa mulle saatsid, ei tea hobustest midagi,” sõnas ta, “ta ei oska isegi mära ja täku vahel vahet teha, rääkimata võigust ja mustast.”
Ben Lo nägu läks rõõmsaks. “See mees on veelgi parem, kui ma arvasin,” ütles ta. “Tema oskused on kümme tuhat korda paremad minu omadest. Ta on täiesti loobunud hindamast hobust välimuse järgi ning näeb ainult sisemist loomust. Hobust vaadates ei näe ta, kas see on täkk või mära või mis värvi see on, vaid tungib tema loomuse tuumani. Nõnda suudab ta näha, mis hobune tegelikult väärt on.”
Kui hobune lasti kohale tuua, leidis vürst, et see on parim hobune, keda ta elus on näinud.
Lie-zi
Solala Towler “Tao lood. Taolaste tarkus” (allikas)
Lisa kommentaar Seni, siiani
Lisa kommentaar
