karmikArm

Homme, kolm minutit peale kuut:

.
.
.
.
.

Kusagil põiktänavas
vaikse aguli varahommikul
üks-olemisrännul
kohtud leierkastimehega
kes
nagu sinagi
salane naeratus suunurgas
on teel tabamatuse
teise serva

Leierkastimees heliseb
leierdamata lauludest tagatreppidel
aiasoppides
keldriakende unise pilgu all

Ketikoerad
vahetavad te möödudes
uue päevavarjutuse esimesi uudiseid

Veel pole vaikust vaiki käratatud
Veel pole valikuid vabaks vannutanud
leti peal sõnad ja silmad

Tabatuna tabadest
tänav peatub väravate ees

Helguse heldet hõljub

Lisa kommentaar Seni, siiani
Lisa kommentaar