karmikArm

Ise kas..

.
.
.

Sündides on inimene õrn ja nõrk; surres on ta jäik ja kange.

Iga puu on isekas: ta juured tõmbavad maast vett, tema mahlad jõuavad oksteni, lehtedeni, õiteni, viljadeni. Ja õide puhkedes jagab ta kõigiga oma lõhna — tuttavate ja võõrastega, tuntute ja tundmatutega. Vilja kandes jagab ta samuti, ta annab oma viljad ära. Aga kui õpetada puule altruismi, siis puud sureksid, nii nagu suri inimkond — ainult kõndivad laibad ongi alles. Ja kuhu nad kõnnivad? Muidugi surnuaeda, et hauas viimaks puhata saaks..

OSHO, LÄHEDUS

Lisa kommentaar Seni, siiani
Lisa kommentaar