karmikArm

.
.
.
.
.

Ma olen eraldanud endas linnakogemused ja neid hoolega uurinud. Linn kui põhimõte võlub mind. Bioloogiline kooslus ilma toimiva, seda toetava sotsiaalse koosluseta viib hävinguni. Terved planeedid on muutunud terviklikeks bioloogilisteks kooslusteks ilma vastava sotsiaalse struktuurita ja see on alati lõppenud kokkuvarisemisega. Eriti õpetlik on see ülerahvastatud oludes. Geto on tappev. Ülerahvastatusega seotud psüühilised pained tekitavad pingeid, mis löövad alati välja. Linn on katse neid jõudusid kuidagi ohjeldada. Mitmesugused sotsiaalsed vormid, mida linnad selle katse käigus loovad, väärivad uurimist. Pidage meeles, et igasuguse sotsiaalse korraga kaasneb teatud vaenulikkus. See on kunstlikult loodud olemusvormi eluvõitlus. Despotism ja orjapidamine varitsevad nurga taga. Tekib palju kokkupõrkeid ja seeläbi vajadus seaduste järele. Seadus kujuneb iseseisvaks jõustruktuuriks ning lööb uusi haavu, tekitab uut ebaõiglust. Sellisest traumast võib paraneda vaid koostööga, mitte vastandumisega. Tervendaja tunneb ära sellest, et ta kutsub koostööle.
.
.

Frank Herbert, Düüni jumal ja keiser, Varrak 2005