Rubriigid: ala teadvuslikud, korjamised, selge sõnaga | Sildid: Ajatusest, ala teadvuslikud, kogemised, korjamised
.
.
Kui muuta uskumusi, siis muutub taju ning kui muuta taju, muutuvad geenid ja käitumine. Uskumused on otsused, mis on tehtud kogemuste põhjal, meie kogemuste ja info põhjal. Need võivad olla teadlikud või alateadlikud. Meie uskumused tegelikult määravad meie bioloogilise ja käitumusliku reaalsuse. Uskumused on tõepoolest meie reaalsuse filtrid. Sa ei näe maailma sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu sina oled. Faktid on kõigest sinu subjektiivne arvamus, sinu reaalsuse filtrid.
Lapsepõlves õpitust saavad alguse meie taju ja käitumisharjumused. Psühholoogid ütlevad, et me saame need programmid esimesel viiel eluaastal. Selleks ajaks on sinu isiksus üsna välja kujunenud. See tähendab, et sa oled kogunud piisavalt kogemusi enda kohta järelduste tegemiseks ja nüüd sa vaatled end läbi kasvu või kaitse filtrite. Kui sa muudad viisi, kuidas sa tajud keskkonda, õigemini kuidas sa tajud ennast selles keskkonnas siis saad sa muuta keskkonda. Sinusse suhtutakse teisiti niipea, kui sa ise suhtud endasse teisiti.
Harjumused on tegevused, mis juhtuvad meie teadlikus olekus. Niisiis on meil kaks meelt – üks tahteline ja teine harjumuslik. Meie teadlik meel on seotud meie tahtejõuga. Tema seab eesmärke ja hindab tulemusi ning talle meeldib proovida uusi asju. Tema soovib minna keskkonda, kus ta enne pole olnud. Teadlik meel mõtleb abstraktselt. Ta ülesehitus on kontseptuaalne. Teadlik meel on see, kes loeb kõiki neid eneseabi raamatuid ning saab sellest inspiratsiooni. Teadlik meel on vastutav meie lühiajalise mälu eest. Teadlik meel on seotud ajaga, see tähendab et ta sõltub minevikust ja tulevikust.
Alateadvus juhib meie motoorikat ja autonoomset närvisüsteemi. See omakorda juhib meie bioloogiat ja lõpptulemusena meie tervist ning talle meeldib kõik teadaolev. Tema peamiseks funktsiooniks on hoida sind elus ja turvaliselt. Alateadvus mõtleb sõna-sõnalt. Ta näeb maailma läbi viie meele. Alateadlik meel vastutab pikaajalise mälu eest. Tänu alateadvusele ei pea me iga hommik uuesti kõndimist või autojuhtimist õppima, kuna ta peab kõiki neid asju meeles. Ta on võtnud kogu selle teadliku õppimise ja muutnud selle harjumuslikuks teadmiseks. Alateadlik meel on ajatu. Ta mõtleb ainult käesoleva hetke terminites.
Teadlik meel on piiratud jõudlusega. Ta suudab käsitleda samaaegselt umbes 2-3 sündmust, umbes 2000 infoühikut sekundis. Alateadvus aga võib töödelda samaaegselt tuhandeid sündmusi keskmise kiirusega 4 miljardit infoühikut sekundis. Harjumusi ja käitumist on lihtne muuta kui te pöördute oma alateadvuse poole, sest see on koht kus on hoiul meie hinnangud, väärtused ja uskumused. Uskumuste muutmiseks on erinevaid protsesse nii nagu puusepal, kellel on hulk tööriistu töö tegemiseks.
.
.
Vasak ajupoolkera vastutab loogika ja lineaarse mõtlemise eest. See on ka peamine kõnekeskus. See on analüütiline aju osa, mis pigem võtab asju osadeks, kui paneb neid kokku. Ning talle meeldib kontroll ja kord asjades. Kuid selle poolkeraga ei ole just väga lõbus. Seetõttu tasuks kaaluda ka parema ajupoolkera kasutamist. Seal asuvad su emotsioonid ning seal pannakse sõnade asemel kokku pildid. Ta rohkem sünteesib kui analüüsib. Paneb asju kokku lahti võtmise asemel. Tema on see, kes naudib spontaansuse ja vabaduse tunnet. Ideaalolukorras töötavad mõlemad ajupoolkerad loomulikult kogu aeg. Siis on sul kasutada kogu varustus, mis tuleb toime iga olukorraga. Sa ei tõmbu kaitsesse automaatselt vaid siis kui selleks on luba, sest mõnikord on võitle-või-põgene seisund väga kasulik.
Meel ei võrdu ajuga. Meel on energia. See on elektromagnetväljas hoitavad valgusfootonid. Me räägime energia liigutamisest. Selles ravimine seisnebki. Selles seisneb ka muutumine ja meele olemus. Aju on hall mass sinu kolbas. Nagu protsessor sinu arvutis. See on füüsiline asi. Aga see ei ole meel, see on aju. Need on täiesti erinevad asjad. Ta võib olla küll keskprotsessor, mida energiavood läbivad. Kuid meel pole isegi piiratud ajuga.
Alateadlike uskumuste muutmine on enamikel juhtudel rohkem sarnane dokumendi muutmisele arvutis. Pole raskem muuta dokumenti, mis on olnud arvuti kettal 30 aastat võrreldes dokumendiga, mis on seal olnud 30 minutit. Põhiliselt kehtib see ka aastaid kantud uskumuste süsteemide puhul.
Käitumine ja mõttemallid on tingitud tajust ja uskumustest ja seda kannab valgusfootonite kindel konfiguratsioon. See on energia, millest me räägime. Muuda välja ja uskumus muutub. Muudad uskumusi ja muutuvad käitumine ja mõttemallid.
Probleemi allikast teadlikuks saamine on harva vajalik enamuse uskumuste ja käitumise muutmiseks kui meil on tegemist alateadvusega. Seal asub jõud, seal hoitakse sinu uskumusi. Sellel pole midagi tegemist tahtejõuga.
.
.
.
Allikas
3 kommentaari Seni, siiani
Lisa kommentaar
<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <pre> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>


ajab see tekst muidugi tagajalgadele. Nagu ka originaal. Aga mulle on alternatiivne lähenemine hingelähedane. Vähemalt on hea teada, et pärast seda, mis siin, tuleb võib-olla miskit paremat.
Ühtlasi ka tere üle pika aja. Vahepeal on kevad kätte jõudnud. Märkamatult.
Comment kirjutas ohjah 15. apr 2009 @ 09:37Panin vormindamisega otseteed sohu. Eelmine kommentaar peaks algama sõnaga “Skeptikud”
Comment kirjutas ohjah 15. apr 2009 @ 09:38Kevadine tere Sullegi
A teemast… tihkan piuksuda, et parem ei tule vaid on
Comment kirjutas fiilsiil 16. apr 2009 @ 09:43