.
.
Maailma miljarditest inimestest suur osa usub end elavat reaalsuses. Teine, ka üsna suur hulk saab küll aru, et silmaga nähtav/käega katsutav/emotsioonidena tunnetatav on pelgalt illusioon, aga ei oska (veel) selle teadmisega oma füüsilises olemises midagi peale hakata. Suhteliselt pisku ning end eelmiste sekka teadli eristamatuks sulandanud nö kildkond oskab aga enda-mänges loodud illusiooni nii tõepäraseks esitada, et eelnimetet inimesed võtavad seda vastavalt kas pärisena või — suutmata eristada isilist välise invasioonist – annavad end (näiliselt vabas valikus) mängunuppeks võõra tahte malelaual.
.
.
.
Kuid on ka (kildkonna välised) inimesed, kes näevad ja oskavad eristada. Ja mitte ainult. Ja mitte ainult makrokosmilisel tasandil. Ja nende inimeste hulk suureneb iga maise sekundiga…
…iga maise miljardik-sekundiga…
.
.
